H-indeksist

Teaduse ja selle arengu taseme, organisatsiooni, labori või üksikteadlase hindamine on konkurentsil ja kvaliteedil põhineva finantseerimise (mis Eestis on hetkel 100% kogu teaduse rahastamisest ) oludes üha tähtsam küsimus.
Süvitsi tegeleb selle küsimusega bibliomeetria, alates 1995. a. on J. E. Hirsch'i ettepanekul enim kasutatavaks üksikparameetriks teadlase (hiljem ka organisatsiooni, riigi jpt.) nn. h-indeks, mis pakub "kompromissi" tavaparameetrite (avaldatud artiklite arv ja kogutsiteeritavus) kõrvale. Eesti keeles on teema ülevaatlikult sisse juhatanud Prof. Jüri Allik (PDF). 13 aasta jooksul on tekkinud terve rida h-indeksi tuletusi (vt. tabel) - menukaimad ehk g-, a-, r- ja ar-index (arvutasin need enda näitel ka välja). Hiljutine artikkel annab neist hea ülevaate. Iga uus indeks annab pisut erineva vaatenurga, kuid põhisõnum jääb samaks - publitseeri kõrge "impact"iga ajakirjades ja ole tsiteeritud. Jammer selle üle, et pilt sõltub kostefunktsioonist vms. on lihtsalt müra (neid aspekte ei vaidlustata, vaid arvutatakse indeksi sisse automaatselt nagunii).

Eesti teaduse rahastamisest anno 2008

Kirjutasin KBFI füüsikapoole võitlustest palgaraha pärast instituudi uudisterubriigis. Asjast huvitatul on võimalik tutvuda ka mitmete allikmaterjalidega, nende hulgas ka esimeste avalike protokollidega, mis valgustavad praeguse teaduse järjepidevust tagama pidava meetme, nn sihtfinantseerimise, rahade jagamist Teaduskompetentsi Nõukogu (TKN) poolt. Kuna oleme otsustanud kohtuväitlust kõrgema astme kohtus jätkata, viibib otseselt kohtumenetluses kasutatud väidete avalikustamine otsuse langemiseni.

Eile, 13.06.08, ilmus Eesti Päevalehes kolleeg Priit Sarve poolt ajakirjanik Holger Roonemaale vahendatu põhjal lugu, millele praeguseks on kogunenud üle 70 rohkem ja vähem asjalikku kommentaari. Sama loo tsitaat Postimees online'is on samuti kogunud üle 30 (osalt kattuva) arvamuse.

Teema sisulist arutelu antud rahastamisperioodil alustas Montana Ülikoolis töötav kolleeg prof. Aleksander Rebane oma arutluslooga "Kas Eesti saaks hakkama oma teaduseta" EPL arvamuslehel 05.12.07, samal päeval kui TKN asus Eesti teaduse kujundamisele oma istungil Toilas. Sellise rahajagamise mõjudest Eesti teaduse tasemele rääkis doktorant Mait Müntel hiljutisel konverentsil. Selgelt püstitatud probleemi esitleti tandemis Martti Raidaliga KUKU Raadio saates "Majandusruum", kus neile oponeeris Eesti kõrgeim teadusametnik Andres Koppel. "Noorte füüsikute" asjatundmatut bibliomeetria rakendamist arvustas kohe ka oma biograafilises "Kukkuva õuna" saates akadeemik Peeter Saari.