Magnetic Field Researchers Target 100-Tesla Goal: New World Record 100.75 Tesla set During Six-Experiment Pulse

Researchers at Los Alamos National Laboratory's biggest magnet facility have just met the grand challenge of producing magnetic fields in excess of 100 tesla while conducting six different experiments. The hundred-tesla level is roughly equivalent to 2 million times Earth's magnetic field.
Chuck Mielke (center), director of the National High Magnetic Field Laboratory's Pulsed Field Facility at Los Alamos, celebrates with colleagues after instrument readouts confirm a world-record magnetic pulse. "Now, at 100 tesla, we can focusing our efforts to get multiple user experiments completed in single magnet runs on the big magnets since they are so oversubscribed. More than a dozen people are working together to make this happen here at the Laboratory," said Mielke.

The ability to create pulses of extremely high magnetic fields nondestructively provides researchers with an unprecedented tool for studying a range of scientific questions: from how materials behave under the influence of very high magnetic fields, to research into the quantum behavior of phase transitions in solids.

Researchers can explore extremes of low temperature and high magnetic field, which will contribute to our understanding of superconductivity, magnetic-field-induced phase transitions, and so-called quantum critical points, in which small changes in materials properties at very low temperature have dramatic effects on physical behavior. 

Nädalalehte "SIRP" liikunud teadusjutte

Panen siia kokku mõningad lingid nädalalehes "Sirp" üllitatud aimetekstidele:
värskeim on teaduse hindamise jutt, mõeldud raamiks ja selgituseks Jüri Alliku kokkuvõttele eesti teadlaste edukusele ESI andmebaasis esimeses 2012. a. augustinumbris.

Jan Hendrik Schöni komeedilendu füüsikateaduses tähistas jutt 2012. a. märtsis.

Kvaasikristallide eest Nobeli keemiapreemia andmist Dan Shechtmanile tutvustasin 2011. a. oktoobris sellise looga.

World-record pulsed magnetic field

Pulsed magnetic fields are steadily approaching the 100 Tesla control line: World-record pulsed magnetic field

H-indeksist

Teaduse ja selle arengu taseme, organisatsiooni, labori või üksikteadlase hindamine on konkurentsil ja kvaliteedil põhineva finantseerimise (mis Eestis on hetkel 100% kogu teaduse rahastamisest ) oludes üha tähtsam küsimus.
Süvitsi tegeleb selle küsimusega bibliomeetria, alates 1995. a. on J. E. Hirsch'i ettepanekul enim kasutatavaks üksikparameetriks teadlase (hiljem ka organisatsiooni, riigi jpt.) nn. h-indeks, mis pakub "kompromissi" tavaparameetrite (avaldatud artiklite arv ja kogutsiteeritavus) kõrvale. Eesti keeles on teema ülevaatlikult sisse juhatanud Prof. Jüri Allik (PDF). 13 aasta jooksul on tekkinud terve rida h-indeksi tuletusi (vt. tabel) - menukaimad ehk g-, a-, r- ja ar-index (arvutasin need enda näitel ka välja). Hiljutine artikkel annab neist hea ülevaate. Iga uus indeks annab pisut erineva vaatenurga, kuid põhisõnum jääb samaks - publitseeri kõrge "impact"iga ajakirjades ja ole tsiteeritud. Jammer selle üle, et pilt sõltub kostefunktsioonist vms. on lihtsalt müra (neid aspekte ei vaidlustata, vaid arvutatakse indeksi sisse automaatselt nagunii).

Eesti teaduse rahastamisest anno 2008

Kirjutasin KBFI füüsikapoole võitlustest palgaraha pärast instituudi uudisterubriigis. Asjast huvitatul on võimalik tutvuda ka mitmete allikmaterjalidega, nende hulgas ka esimeste avalike protokollidega, mis valgustavad praeguse teaduse järjepidevust tagama pidava meetme, nn sihtfinantseerimise, rahade jagamist Teaduskompetentsi Nõukogu (TKN) poolt. Kuna oleme otsustanud kohtuväitlust kõrgema astme kohtus jätkata, viibib otseselt kohtumenetluses kasutatud väidete avalikustamine otsuse langemiseni.

Eile, 13.06.08, ilmus Eesti Päevalehes kolleeg Priit Sarve poolt ajakirjanik Holger Roonemaale vahendatu põhjal lugu, millele praeguseks on kogunenud üle 70 rohkem ja vähem asjalikku kommentaari. Sama loo tsitaat Postimees online'is on samuti kogunud üle 30 (osalt kattuva) arvamuse.

Teema sisulist arutelu antud rahastamisperioodil alustas Montana Ülikoolis töötav kolleeg prof. Aleksander Rebane oma arutluslooga "Kas Eesti saaks hakkama oma teaduseta" EPL arvamuslehel 05.12.07, samal päeval kui TKN asus Eesti teaduse kujundamisele oma istungil Toilas. Sellise rahajagamise mõjudest Eesti teaduse tasemele rääkis doktorant Mait Müntel hiljutisel konverentsil. Selgelt püstitatud probleemi esitleti tandemis Martti Raidaliga KUKU Raadio saates "Majandusruum", kus neile oponeeris Eesti kõrgeim teadusametnik Andres Koppel. "Noorte füüsikute" asjatundmatut bibliomeetria rakendamist arvustas kohe ka oma biograafilises "Kukkuva õuna" saates akadeemik Peeter Saari.

KBFI Talveseminar 16.-17. veebruar 2007 Nelijärvel

Päevakava

Reede, 16. veebruar

11.00 – 12.30 ettekanded

Raivo Stern – "KBFI ja selle AST"

Alvo Aabloo – "IMS lab @TÜTI"

Martti Raidal – "Kõrged energiad KBFI-s"

Toomas Rõõm – "THz spektroskoopia KBFI-s"

12.30 – 13.15 lõuna

16.00 – 18.30 ettekanded

Anne Kahru – "Toksikoloogia KBFI-s"

Angela Ivask – "Geenidest keskkonnabiotehnoloogiani"

Tuuli Käämbre – "Struktuuri ja funktsiooni vahelised seosed südamelihase rakkudes"

Janek Reinik – "Tuuleroosi koostamine - praktiline juhis"

Risto Tanner - "Kromatografisti märkusi"

Laupäev, 17. veebruar

11.00 – 13.00 ettekanded

Dmitri Teperik – "ENTA"

Andi Hektor – "Elementaarosakeste uudised"

Juhan Subbi – "Kuidas ioonid liiguvad tahkes kehas"

Ivo Heinmaa –"Kiire pöörlemine, madalad temperatuurid, kõrgem magnetväli"

13.00 – 14.00 lõuna

14.00 – 16.00 ENTA seminar